Back to home 02.11

Back home

The journey back home began after a turbulent night at 4.00 am. Fortunately, we flew straight from Kokkola to Helsinki this time. At Helsinki Airport we had a lot of time again, which we furnished by drinking coffee and visiting another Moomin shop. Then we had the excellent idea that there must be two teachers at the airport who go to Kokkola instead of us. We met them and shared impressions and words of instruction.

Finally, our plane came along, which took us to Tallinn. In Tallinn, we sat on a train and drove home.

That's how our great study ended. In conclusion, the trip proved to be very useful and meaningful. There were many new ideas to implement.

Fourth working day 01.11

Fourth working day at school

The fourth day of the Finnish school began in the morning with the integration of the different subjects:  Finnish language, environmental education, physics and chemistry were integrated. We watched a movie about the fashion industry and fast fashion in a large auditorium. The film was followed by discussion and group work on fast fashion, pollution and the third world problems. 

Next to the auditorium, we noticed a sign on the door that said entry in outdoor clothes was forbidden. Our hearts were filled with warmth.

After lunch, we visited the robots. Kokkola School has two robots. Tiny and big. Both are used in teaching, IT students are making programs for them. But robots are also used to advertise for the school on open-door days. Anyway, both robots charmed us. 

Robots

Even if I know, it's not a sane creature, but I still want to communicate with it. In short, with the robots, we spent a pleasant time and became much smarter in everything about robotics and artificial intelligence.

Friday was the last day to be in Finland for teachers Tintera and Ilus. In the early morning of Saturday, we were already starting for our way back to Estonia. But there was teacher Vetka and department manager Koido arriving in our place. The students were already in anticipation.

Teacher Ilus and I used the afternoon to take another final check on local cafes and trade.

We've concluded, we'll have to go back to Kokkola, but when the weather's a little warmer. The city is very sweet, especially the old-town part Neristan. Nor did we have time to assess all the cafes.

Third working day 31.10

Third day at school.

For the third day, everyone was already in school mood. The first lesson was the customer service. Finnish and Estonian students were divided into groups, and they had to figure out what their job would be in 20 years, what skills the profession would require, and what they would expect from their job. When answers to these questions were found, the work of the group had to be presented to others.

All in the work mood

Of course, there was a bit of arguing and layering about not being able to speak English, but in fact, everyone did very well.

The second lesson was also customer service but a bit from another angle. This class looked at how the customer should be approached and how the contact with the customer should be created.

After lunch, we visited a lesson where learned people who came to Finland not long ago. They were taught language and everyday skills. They were very excited and happy about our visit and were anxious to take pictures with us. 

Nations of the world :)

We also visited the prep class for those Finnish students who were not yet ready to continue their studies. They needed extra help in language and maths.

For the last class of the day was English in the language lab. Students had to listen to text, fill out journals and work in pairs. Everything came out nicely and the Finnish students (who, by the way, were from the electric area) working very nicely along.

In the evening, we had another concert. This time a tribute to Swedish singer Tomas Ledin. The concert was also in Swedish.

We used the time before the concert, as we always did, to familiarise ourselves with the culture of coffee. It appeared that the level is still very high.

Kokkola

Second working day 30.10

Second job day at school

Wednesday began briskly. It had rained in the night, and all the snow was frozen, so we had a great opportunity to skate to school in the morning. During the first hour, our students, along with Finnish students, had to build a tower of spaghetti the so-called marshmallow challenge. It has to be acknowledged that some of the teams worked very well and some not so much. The mono-ethnic team won.

Making marshmallow tower

Our students then presented their school and country. It came out very nicely, and the auditorium listened with interest.

Presentation about school

Presentation about Estonia

After lunch at the school canteen, we had a conversation with students who, in addition to vocational education, also receive secondary education. They have one whole floor of school complexes allocated to them, and they study for a year longer than students in only vocational training. Then we took part in the lessons where we learned how to make bills, the class was in a computer class, and the students had to be able to make bills in different office software programs. Our students, it appeared, fully understood what was being done and how it was being done. So they can go to work in Finland.

There was ice-hockey for Wednesday night's program! We trudged into the ice hall and held all the third and the extra time. Unfortunately, the home team lost. They just played down their success. With such slightly confused emotions, the evening ended.

First working day 29.10

First working day at school

On Tuesday morning, neatly rested and eaten, we set off for school. Our hostel was to school about 5 min way. The weather was crisp and sunny, with snow on the ground.

The schoolhouse was a large, maze-like building, but tidy and homely. The first lesson we visited was English for the first course of business speciality students.

This hour made us all feel a little bit uncomfortable. We are not yet accustomed to such an hour of free order. The whole day we spent with the first-year students, and we could see that they still had some adaptation difficulties. There was, however, an extraordinarily talkative young man among them, who kindly explained everything to us.

Entrepreneurship class

We had lunch at the school canteen, the food was delicious and affordable. At the dinner table, Ketlin and Elysabeth had a long conversation with a local teacher about robotics.

Teacher Ilus out of comfort zone

After lunch, we visited business lessons and we learned how the student cafeteria works. They have to order all the goods by themselves and to find people who will sell in cafeteria. As we saw afterwards, it wasn't so easy to find students to the cafeteria and the cafeteria was closed sometimes. 

Buissnes unit cafeteria

In the evening a concert was waiting for us in the hall of the local conservatory, before that it was free time. That free time we used with teacher Ilus acquaint ourself with the local cafe culture. Culture turned out to be high. We also made some purchases to support the Kokkola trade.

At 7:00 pm, had taken our seats in the conservatory hall and listened to a jazz concert for an hour and a half - a tribute to Herbie Hancock.

Jazz

Then we went home and made our last preparations for tomorrow's day and... sleep.

Arrival 28.10

Arrival

Our trip to Finland, Kokkola started at 4 a.m. in Tartu airport. Everyone was excited and looked forward to the tow weeks training. 

To my great surprise (and I have worked as a teacher for many years now) everyone had all the things they needed, and no one had any problems in the security checks.

Nicely on top of the plane, the ride began at Helsinig's direction. At Helsinki Airport we took some time to check out the local trade. With teacher Ilus and I picked our souvenirs from the Moomin  Shop, and we consumated a larger amount of coffee.  My dear student Ketlin was very displeased, that I had changed her excellent presentation about our school. I must admit that the criticism of my actions was entirely justified.

Anyway, after three hours of waiting, we went on a plane to Kokkola and began a long flight to the destination with a stopover. We reached Kokkola Airport at about 2.00 pm. A bus took us to the hotel.

Our home for the next week was a wonderful old villa from the nineteen twenties. The girls were distributed to 5 rooms, and teacher Ilus and I had a little room at our disposal.

All of us in front of our new home

Meeting our receiver, Anna-Maija, and getting instructions for the next day, came the time off. The girls went to the shops, and Ilus and I went looking for food. Our search ended with a pleasant dinner at a nice Italian restaurant. Then we walked back to the hostel, and after a long day, we fell asleep.

Neljapäeval- reedel töö kauplustes (7-8 nov)

Juba Eestis olles teadsime, et meie õpilastel on võimalus sooritada paaripäevast praktilist tööd erinavates kauplustes. Kohale jõudes saime teada ka kaupluste nimed ja õpilaste arvu, st.mitmekesi ollakse ühes kaupluses. Õpilaste paigutamine toimus valutult, püüdsime arvestada  nende soovidega paariliste ja kaupluste suhtes.  Lõplikuks seisuks kujunes välja nii, et Prismasse  läks neli õpilast - Laura, Ketlin, Anzelika ja Elysabeth; S-Market Kallentori Karolin ja Tiiu Madli; Minimanisse Liia ja Eleandra ning Veniz lattu Iris ja Brigitta.

Hommik algas vara, sest kaks kauplust ja ladu asus meie ööbimiskohast kaugemal ja seetõttu pakkus transporti Anne-Maija, et hommikul kiiremini kohale jõuda. Kauplus S-Market oli kõige lähemal ja need õpilased saatis kohale õp.Vaike.  Selleks, et oleks jõudu tööle minna, valmistasime õpilastele ülestõusmise ajaks kohvi ja hommikupudru. 

Üllatus oli aga see, et sellel hommikul näitas kraadiklaas õues -14 kraadi, puud olid härmas ja ilm karge. Lisame siia ka pildi sellest kaunist hommikust meie hostelist Villa Carleborg.

Õpilased jäid oma praktikaettevõtetega väga rahule, vastuvõtt oli sõbralik, juhendajad abivalmid. Põhitegevuseks kaupade väljapanek müügisaali. Iris ja Brigitta pakkisid laos väga suures koguses lipsusid, et neid saaks laost erinevatesse kauplustesse saata. Veel tegelesid kaubaga, mis oli tunnistatud praagiks.

Soome töökultuur kauplustes on väga töötajasõbralik. Ka meie õplastel oli iga kahe tunni möödudes kohvipaus koos suupistetega tööandja kulul. Ka lõunasöögi võisid nad kaupluseletilt võtta ja selle kompenseeris tööandja.

Reedel õnnestus meil külastada praktikaettevõtteid. Kuna ettevõtted asusid meie villast kaugemal, siis Anne-Maija pakkus meile transporti. Saime külastada Minimani kauplust, see oli väga suur ja silma hakkas eelkõige jõulukaupade rohkus. Ka meie neiud tegelesid just selle kaubagrupi väljapanekutega.
Liia oli seal kaupluses praktikal ka  selle aasta kevadel ja jälle kutsus kaupluse juhtkond  teda sinna tööle  tagasi.

Veniz ladu asus linna servas ning hoone ise kuulus sõjaväele. Töötajaid oli selles firmas 10, laos kohal oli 5. Põhitoodeteks, millega see ladu tegeles, olid meeste aksessuaarid ( erinevad lipsud, püksirihmad, traksid) ning ka naiste sallid. Kaup saabus lattu enamasti Aasia maadest. Laos kontrolliti tooted üle ning saadeti edasi kauplustesse. Põhiliseks tarnijaks on Prisma kett ning külastades seda kauplust, leidsime stangedelt ja riiulitelt Veniz kaubamärgiga tooteid. Kuna  ladu asus meie ööbimiskohast kaugel ( umbes 4 km), siis esimesel päeval toodi meie kaks neiut tagasi nendepoolse transpordiga. Kuna meie tüdrukud  ( Iris ja Brigitta) tegid kaks päeva usinasti tööd ning nendega  jäädi väga rahule,  oli neil võimalus valida endale ise kaunis sall preemiaks.

Tagasisidet saime läbi Anne-Maija ka S-Marketis ja Prismas olnud tüdrukute kohta. Nende tööga jäädi väga rahule. S-Maketis anti tüdrukutele tänutäheks väike maiustusete kotike.

Tore oli, et Anne-Maija tutvustas meile ka Kokkola sadama piirkonda ning tööstusrajooni. Need kõik asuvad linna piiril ning jalgsi ei oleks me kuidagi seda linna teistpoolt näinud. Sadama lähedusse on rajatud ka uus elamurajoon, kus korterite hinnad algavad poolest miljonist eurost. 

Tööstusettevõttes toodeti soola  teede hooldamiseks ning  nägime suuri nafta ja õlitankereid.

Kuna meie sooviks oli saada meeneks külmkapi magnetit, siis hakkas turnee mööda kaupluseid koos Anne-Maijaga. Kahjuks selgus, et kohalik I- punkt on likvideeritud ning üheski kaupluses polnud müügil Kokkola linnapildiga magnetit. Olime kurvad, kuid lohutuseks saime ühest käsitööpoest rinnamärgi  kirjaga Kokkola 400- see tähendas, et järgmisel aastal täitub sellel linnal 400-s aastapäev. Saime ka teada, et siis on oodata külla Rootsi kuningapaari koos printsessiga. 

Esmaspäev- teisipäev koolis (4-5 nov)

Suundusime kella 9-ks kooli, et osaleda kahepäevasel üritusel Innovation Camp koos Soome õpilastega. Üritus oli rohkearvuline, kokku tuli 21 meeskonda, kus liikmeid 3-5. Meie õpilastest sai moodustatud 3 meeskonda, üks neist 4-liikmeline, teised kaks kolmesed. Juhendajateks olid 3 kohalikku õpetajat koos 10 õpilasmentoriga.

Viie tunni jooksul tuli meeskonnal genereerida äriidee tuginedes meeskonna tugevustele ning koostada äriplaan. Seda tuli teha ette antud blanketile ( pilt üleval), täites ära kõik lahtrid. Protsess ei kulgenud libedalt, sest pidevalt tutvusid kirjapanduga õpetajad ja mentorid. Paluti täpsustada, täiendada, kergelt see ei tulnud, sest vaja oli leida igale ideele OMA nägu. Päeva lõpus tuli igal rühmal anda lühiülevaade oma tegemistest. Meie õpilased võtsid vastu avalöögi ja esitasid oma kokkuvõtted inglise keeles esimestena. Soome õpilased esinesid oma emakeeles,  seega oli meil arusaamisega raskusi. Meie oleme oma tüdrukute panusatamisega väga rahul. Samuti kiitsid neid soome õpetajad ja  tunnustasid aktiivse osalemise eest ning kuulajad  premeerisid sooja aplausiga.

Teise päeva õhtuks tuli teha esitlus, selleks jagati rühmadele tahvelarvutid. Laura, Brigitta, Irise ja Tiiu Madli ideeks oli jõulukalender ilutoodetega. Eleandra, Liia ja Karolin pakkusid välja idee teksariidest poekottide valmistamise. Need on siis erinevate mõõtmetega ja materjalid soetatud taaskasutusest. Ketlini, Eliisabeti ja Anzelika ideeks laste sünnipäevapeo korraldamine, et vanematel oleks selle korraldamine muretu.

Kuna kohalike esinemine toimus soome keeles, siis teiste ettekannetest me eriti aru ei saanud, küll aga oli kõige sagedasem idee erinevate kohvikute, cateringide, toitlustusfirmade loomine. Osalejate vanused ja rahvused olid väga erinevad, kuid kõigi esinemist võeti soojalt ja aplausiga vastu.

Teise päeva lõpus paluti meie gruppidel esineda kõigepealt ja tehti ka ühispilt.




Need kaks päeva olid tihedad ja väsitavad, sest ettevõtlusteemad pole meie õppekavas väga mahukad. Kõike tuli teha ju inglise keeles nii kõnes kui kirjapildis.

Aga meie hinnangul said neiud hästi hakkama ja esindasid kooli edukalt.

Ülemistel piltidel õpilaste seljataga paistab õpilaskohvik, mida meil oli võimalik külastada. Uurisime selle töötamise põhimõtet. Selgus, et momendil töötavad seal põhiliselt esmakursuslased. Üldiselt  toimub õpe kahel päeval ettevõttes ja kolmel päeval koolis. Kooli õppepäeva arvelt kaetakse siis kohvikus teenindamine. Korraga oli seal 2 õpilast. Noormeeste osakaal on kaubanduse erialal õppimisel väga suur. Nende õppekava nimetus on nagu ikka Euroopas -Merkonomi ( business või marketing) ja see toob rohkearvuliselt õppijaid ja on noorte seal populaarne. Väga suur osakaal õppes on iseseisval  ja praktilisel tööl. Kolmandal kursusel näiteks toimuvad ainult rootsi keele tunnid auditoorselt. Külastasime ka logistika tundi, kus käsitletav teema oli meile tuttav. Selles tunnis viibis ainult üks neiu ja ülejäänud olid noormehed. Praktika ettevõttes algab juba esimesel kursusel, töötasu selle eest ei maksta. Allpool ka pilt popist ja noortepärasest õpilaskohvikust. 

Kolmapäeva viibisime Kampushallis (6 nov)

Soomes alustatakse  oma kooli ja erialade reklaamimisega juba novembris. Meil osutus võimalikuks osaleda Tulevikuoskuste messil ( nagu meie Avatud Uksed ). Üritus oli uhke ja suursugune.  Pealaval toimus kõigi erialade tutvustus mõnusa showga. Nägime meile tuttvaid erialasid- juuksurid, kokad, pagarid, elektikud, baarmenid, mehhatroonikud, turvatöötajad, ehitajad ,jne. Huvi pakkusid meile just need erialad, mida meie koolis pole- laborandid, põetajad, lapsehoidjad, metsandus ja põllumajandus, lemmiklooma hoidjad, jne.

Erilise tähelepanu pälvis koerte esinemine, mis lõppes kotivarga püüdmisega.




Veel üks näide pildina...

Kogu messihall oli täidetud erinevate boksidega, kus tutvustati eralasid lähemalt koos praktiliste tegevustega, mängudega, degusteerimisega ,jne. Meie õp Vaikega proovisime sinist jäätist, pagaritooteid, suupisteid erinevate katetega, Vaikel mõõdeti vererõhku, Sirje laskis soengu teha, mõlemad üritasime käbisid linnupeaskasti visata. Messil tutvusime Eestist pärit neiu Alondraga,

kes Soomes juba 10 aastat. Õpib kaubandust, lööb kaasa õpilasomavalitsuses ja osales ka kooli tutvustava ajakirja koostamisel. Pildidl Alondra koos õp Vetkaga.

Messil osales ka kooli õpilaskohvik, mida veab eest meie vastuvõtja pr Anne-Maija Leppälä. Saime huvitava ülevaate Soomes toimuvast erialamessist ja on näha, et kutseharidus on neil populaarne. Väljudes nägime parklas suuri busse, millega toodi koolidest õpilasi messile.

Õhtul külastsime Kokkola konservatooriumi saalis toimunud kontserti Mozarti loomingust. Esinejateks olid noored õppurid viiuli, laulu, klaveri erialalt. Üllatuseks oli ettekanne , kus kõlasid viiul, klaver ja balalaika.

Laupäev-pühapäev (02-03 nov)

Nädal sai mööda ja õpetajate tiimil toimus vahetus. Tartu lennujaamast startisid õp Vaike Vetka ja Sirje Koido. Lend Helsingisse möödus kiirelt ja maandusime seal varahommikul 6.15. Sirutasime kohvikus jalgu, kui helises telefon,  helistajaks kolleeg Anu Tintera. Kuigi me polnud kohtunud nädala, oli kõigi rõõm üksteist näha enneolematult suur.

Nii õnnestus meil Helsingi lennujaamas koos aega veeta ja muljeid vahetada. Õp Tiina Ilus ja Anu Tintera suundusid ju Tallinna, meie aga suure ringiga Kemi kaudu Kokkolasse. Lend koos vahemaandumisega kestis pea 3 tundi. Üllatus oli suur, kui nägime lennukiaknast millisesse talve me jõudnud oleme.

Ega Kokkola lennujaamas suvisem polnud-talv, mis talv.

Kohtumine õpilastega oli tore, saime terve õhtu nende muljeid kuulata. Eks väsimus nõudis oma ja pikaks meie õhtu ei kujunenud.

Pühapäeva hommikul ärgates selgus, et olime puhanud 12 tundi jutti. Enesetunne oli hea, tutvusime natuke linnaga ja otsustasime teha ühise pannkoogiõhtu. Taigent asusu valmistama õp Vaike Vetka ja oh imet, sööjate isu oli piiritu. Peaaegu oli vaja teha uus taigen, kuid koostisainetega osutus kesiseks. Seega tuleb üritust korrata.

Laupäev-pühapäev ning kojusõit (9-10 nov)

Veel viimased 2 päeva Kokkolas- päevaplaanis vaba aeg, et teha sisseoste ja imetleda kaunist talvist Kokkolat. Öösel on lund lisandunud ja meid ümbritseb ääretult valge linnapilt. Liikumas on mõni lumesahk, kuid soola tänavatele ei pilluta. Kokkola omapäraks on jalgrataste rohkus, sõidetakse aktiivselt ka lumistel tänavatel. Õnneks andis külm pisut järgi, õus umbes 4-5 kraadi külma.

Pildil õp Vaike Kokkola lumisel peatänaval peale laupäevahommikust kaupluste külastamist.

Õhtupoolikul toimus järjekordne ühine pannkoogisöömine.

Pühapäev kulub kohvrite pakkimisele ja nende kaalumisele. Neidudel on kahe nädalaga rohkelt sisseoste tehtud ja  õpetajate kohvrid on ka nädalaga kuidagi kokkutõmbunud, sest asjade mahutamisega on probleem.



Meil seisab ees jälle kolme tunnine lend Helsingisse läbi Kemi ja siis juba otsejoones Tartusse.